Enesetunne sõltub paljudel inimestel suuresti oma välimusest
Inimene, kes on rahul oma välimusega, on suurema tõenäosusega rahul ka oma muu eluga. Paljudel aga sõltub enesetunne oma välimusest ja kui inimene endale ei meeldi, ei olda rahul ka oma eluga üldiselt. Seda kinnitab ka plastikakirurg dr Mare Malva, kelle sõnul tuleb vastuvõtukabinetis tihti ka psühholoogi ülesandeid täita.
Enese eest tuleb hoolitseda pidevalt. Nii nagu pole kasu ühest tunniajasest treeningust, mis seejärel nädalateks unustatakse, pole igavest kasu loota ilulõikusest või kortsusüstist, kui seejärel naha eest hoolt ei kanta.
„Operatsioon ei ole alati lahendus, kui patsient oma nahka ei hoolda ja pärast enda heaks midagi ei tee. Näonaha kvaliteet sellest ei muutu,“ ütleb Mare Malva. Kirurgi jaoks on väga oluline kaasata patsient protsessi, nii et ta oleks teadlik kõigest, mis, kuidas ja miks temaga toimub.
Mare Malva juures on käinud inimesi, kes on olnud kindlad, et jäävad igati naturaalseks ega lase endaga midagi teha. Kui aga kõrvalt on nähtud tuttavate või kolleegide muutumist, siis on jõutud ka ise selleni, et võiks midagi enda juures lasta kohendada. „See on alati positiivne tagasiside meie töös, kui tänu meile läheb ka patsiendi elukvaliteet paremaks. Patsient on oma kehaga rohkem rahul ning tuju on samuti parem,“ rõhutab ta, et psüühiline ja füüsiline käivad alati koos.
Isiklik otsus
Inimesed, kes vastuvõtule tulevad, on väga erinevad. Seejuures väga palju on neid, kes ei taha, et isegi ema näeb või tööl aru saadakse, et oma välimusega on midagi ette võetud. Kuid tuleb ette ka selliseid patsiente, kes soovivad näiteks oma uue büstiga väga silma jääda.
„Kogu meie eriala on tegelikult täis psühholoogitööd. Peame aru saama, mida patsient soovib, milline on tema ettekujutus tulemusest ja milline on enesetunne peale operatsiooni. Vastavalt sellele saame otsustada, mida ja kuidas täpselt ette võtame. Võimalusi ja erinevaid meetodeid, kuidas midagi teha, on väga palju,“ selgitab plastikakirurg.
„Patsiente on igas vanuses, alates kahekümnendates noortest neidudest,“ tõdeb Malva, „ Nooremad soovivad süste – botuliintoksiini ja täiteained, eriti populaarne on huulte süstimine, kuid sellega ei maksa üle pingutada. Kindlasti peaks mõtlema, kas nii lopsakad huuled sobivad just minule, kuigi sõbrannal on ja talle sobib. “
„Soovitan alati noortel, alla kolmekümnestel, kel veel peret ja lapsi ei ole, et rindade suurendamisega, rindade tõstmisoperatsiooniga võiks oodata ning enne sünnitada ja imetada. Ja siis viimase lapse imetamise lõpetamise järgselt, umbes poole aasta pärast vastuvõtule tulla.“
Plastikakirurgi töö on kahe otsaga asi. „Ühest küljest on iga kliiniku jaoks hea, kui patsiendi enesetunne on hea, ta on terve ja noor ning operatsioon kulgeb probleemideta. Kuid me räägime ikkagi inimeste eludest ja oma tervise hoidmine on kõige olulisem. Rõhutan alati, et isegi süstid, mille kohta teatakse, et need on nii lihtsad, on siiski nahka läbiv protseduur. Me ei tee enne ühtegi protseduuri, kui oleme rääkinud patsiendiga ka võimalikest tüsistustest ja ohtudest,“ sõnab dr Malva ja tunnistab, et on ka kordi, mil pole inimesi opereerinud. Mõnikord on põhjuseks ebarealistlikud soovid ja ootused, kuid vahel on jõutud ühisele meelele, et patsiendil on tegelikult kõik hästi ning kirurgi kätt vaja ei lähe.
Kolm küsimust ilukirurgile
Millal minna ilukirurgi vastuvõtule?
Dr Mare Malva: Suve meie kliimas väga ei ole, aga päris kuuma ja niiskega ei soovita ükski kirurg operatsiooni või protseduuri ette võtta. Samuti ei tasu pärast operatsiooni niiskesse kuuma kliimasse reisile minna, sest infektsiooniriskid on siis suuremad. Parim aeg operatsiooniks on sügis ja talv.
Valgemal ja päikselisemal ajal peab hoolikalt jälgima, et näiteks näopiirkonna lõikushaav ei pruunistuks päikese käes. Iga nahka läbiv lõige jätab haava ja armi, mis ei kao kunagi. Aja jooksul, kui seda ei lasta alguses pruunistuda, läheb see heledamaks ja nähtamatumaks. Õnneks ei ole tänapäeval päevitamine enam nii populaarne ning inimesed hoiavad end nagunii rohkem päikese eest.
Süstima võiks tulla pigem õhtupoolikul või reedel, nii et järgmine päev oleks vaba. Siis on aega toibuda.
Alati panen südamele, et protseduurile või operatsioonile tulles ei oleks patsient meigitud. Kui tema nahk on puhas, siis on ka infektsioonioht väiksem. Samuti ei tasu tulla haigena, sest me ei tee protseduure köha, nohu või herpese korral. Immuunsüsteem peab olema tugev, et taastumine oleks võimalikult kiire.
Kui pikk aeg varuda operatsiooni ja taastumise jaoks?
MM: Tänapäevane kiire elu puudutab ka plastikakirurgia valdkonda. Protseduurid ja paranemine püütakse võimalikult lühikese ajavahe sisse mahutada. Tuleb ette, et inimestel on tööreiside ja muude kohustuste vahel vaid 2-3 nädalat vaba aega, mille jooksul peabki toimuma nii operatsioon kui ka paranemine. Arstile tekitab see tegelikult lisastressi, sest kuigi tüsistusi tuleb õnneks harva ette, siis operatsioonidest rääkides on riskid alati olemas.
Soovitan alati pärast suuremat operatsiooni olla vähemalt kaks nädalat kodus. Esteetilise operatsiooni jaoks ei saa me kirjutada haiguslehte ja paranemine toimub patsiendi enda ajast. See aeg on tegelikult pikemgi, näiteks ei tohi rinnaoperatsiooni puhul kasutada kolm kuud pärast operatsiooni metallkaartega rinnahoidjaid. Samuti pole soovitatav minna kohe pärast operatsiooni reisile ning treeningud tuleks mõneks ajaks unustada. On aga tulnud ette, et mõned lähevad ka nädala pärast juba tööle tagasi ja saavad kenasti hakkama. See sõltub patsiendi kudedest ja immuunsüsteemist ning kui patsient on terve, siis paranevad ka haavad kiiremini.
Missugused võivad olla riskid ja tüsistused?
MM: Räägime alati patsiendiga kõik võimalikud tüsistused ja ohud enne läbi. Patsient peab olema kursis, et iga inimene on erinev ning iga keha võib lõikusele erinevalt reageerida. Seda tuleb harva ette, kuid teadlik peab olema riskidest: verejooks, põletik, tromboos, rinnaproteesi operatsioonidel kapsli kontraktuur, olenevalt piirkonnast on olemas ka närvivigastuse risk jne.
MIS ON MIS?
Botuliintoksiin – lihasesse süstitav neurotoksiin, mille tagajärjel katkeb närvi ja lihase vaheline impulss ja lihas lõdvestub. Mõju on ajutine ja impulss taastub mõne kuu möödudes. Küll aga tuleb ette, et vahepealse ajaga harjub inimene teatud osa oma miimikast mitte kasutama ning kortsud ei tule tagasi endisel kujul.
Ultherapy – üks alternatiive näo ringlõikusele. See on mitteinvasiivne ravimeetod kaela, lõuaaluse naha ja kulmude korrigeerimiseks. Ultherapy suunab fokusseeritud ultrahelienergia sellesse nahakihti, mida soovitakse pingutada. Ultrahelienergia käivitab naha sees loomuliku protsessi, mille tulemusel käivitub uute kollageenide teke ning nõrgemad kollageenid muutuvad tugevamaks.
HEA TEADA
Botuliintoksiini ravi on kasutatud üle 30 aasta neuroloogias haigusliku lihasületoonuse puhul. Esteetilisse meditsiini on need süstid tulnud hiljem. Selle üks kõrvalnähtustest võib olla, et patsient saab lisaks kortsudele lahti ka migreenitüüpi pingepeavaludest.
Artikkel ilmus esmakordselt Postimehe lisas August 2018
Comments