top of page

Iluoperatsioonid tõstavad enesehinnangut

Ilukirurgia ei ole enam kättesaamatu unistus ja ka väikeses Eestis saab tänu meie enda plastikakirurgidele lasta end ilusamaks opereerida. Õnnestunud operatsioon parandab kindlasti inimese enesehinnangut ja elukvaliteeti.


Nüüdisajal on eestlaste suhtumine ilukirurgiasse võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt paranenud – kui ei olda rahul oma välimusega, minnakse plastikakirurgi konsultatsioonile, kust saab ausad vastused oma küsimustele. Enamik patsiente on naised, kuid on ka palju mehi.

„Kui tahetakse ennast tunda noore ja kaunina, on kindlasti esimene soovitus tervislik eluviis, õige toitumine ja positiivne ellusuhtumine. Kui inimene eelistab siiski operatsiooni, arutame poolt- ja vastuargumendid läbi ning kirurg annab nõuandeid operatsiooni õnnestumiseks. Arvesse võtame kõik patsiendi soovid, kuid iga inimese nahk ja koed on erinevad ning alati ei saa soovitud tulemust. Siiski püüame leida kõige optimaalsema lahenduse,“ selgitab MM Kliiniku kirurg dr Mare Malva, kes teeb aastas keskmiselt 300 keerulist plastikaoperatsiooni.

Kõige populaarsemad operatsioonid MM Kliinikus on seotud rindadega: suurendamine, vähendamine ja plastikad. Nii naised kui ka mehed eelistavad käia üla- ja alalaugude operatsioonidel, populaarsed on ka näooperatsioonid ja kõrvade korrigeerimine. Paljud nooremad naised lasevad aga teha täitesüste.

Rindade korrigeerimine kingib unistuste figuuri

Doktor Mare Malva sõnul armastavad paljud naised rindu korrigeerida, sest saavad nii ihaldatud naiseliku figuuri.

„Väikesed rinnad võivad olla naisele suurem sotsiaalne, füüsiline ja hingeline probleem, kui ümbritsevad inimesed suudavad mõista,“ sõnab doktor Malva. „Rindade suurus sõltub kaasasündinud teguritest – geneetikast, organismi hormonaalsest tasemest, east, naha venivusest, keha nahaaluse rasvkoe sisaldusest. Rindade suurust ja kuju võivad mõjutada suur kehakaalu kõikumine ja laste rinnaga toitmine.

Rindu suurendatakse rinnaproteeside ehk rinnaimplantaatidega ning tänapäeval kasutatakse silikooni sisaldavaid, anatoomiliselt modelleeritud ja karedapinnalisi rinnaproteese. Teadusuuringutes ei ole leitud rinnaproteeside kasutamisel terviseriski,“ lausub Malva.

Rindade vähendamist soovivad aga patsiendid, kellele on loodus andnud liiga lopsaka büsti. „Paljudel naistel on rinnad eri suurusega ja nad tahavad operatsiooniga saavutada rindade sümmeetriat. Sellist operatsiooni võib nimetada ka rindade ühtlustamiseks,“ ütleb plastikakirurg.

Enne rindade korrigeerimist on soovitatav sünnitada. Kui aga eelistatakse kohe rindu suurendada, kuid lastesaamine on samuti plaanis, pole üks aasta pärast operatsiooni mõistlik rasedaks jääda. Pärast lapse sündi ja imetamist peaks rinnaoperatsiooniga ootama vähemalt kuus kuud. „Laske oma organismil pool aastat puhata ja kosuda. Selle ajaga saavutab naise organism taas oma hormonaalse tasakaalu ning nahk taastab elastsuse,“ annab doktor Malva nõu.

Silmalaugude korrigeerimine paneb näo särama


Doktor Mare Malva toob välja, et silmalaugude korrigeerimist vajatakse, kui vanuse tõttu või muudel individuaalsetel põhjustel on silmalaud lõtvunud. „Aastatega venib inimese otsmikunahk ja tekivad kortsud. Nahaalune rasvkude väheneb, kulmukarvad laskuvad allapoole ja lõtvuvad ka silmalaud,“ räägib arst. „Rippuvate silmalaugude tõttu võivad silmad kiiremini väsida ja tekkida peavalu,“ selgitab ta. „Pärast ülalaugude korrigeerimist paraneb vaateväli, silmalaud väsivad vähem ning silmad saavad noorema ja värskema väljanägemise,“ ütleb doktor Malva.

Kahjuks ei saa silmaümbruse väikesi naerukortsukesi ega tumedaid silmaaluseid plastilise kirurgiaga eemaldada. „Alalauplastika järel paraneb pisut tume alalaugude värvitoon, kuid operatsiooni piirkonda tekib armkude. Tumedate silmaaluste korral soovitame esmalt silmaümbruse kosmeetilisi protseduure,“ lausub doktor Malva.

Doktor Malva: parim reklaam on õnnelik klient


Enamik inimesi on ilmselt näinud veebis fotosid väga valesti läinud ilulõikustest. Seetõttu paneb doktor Mare Malva südamele, et plastikakirurgi valides tuleb kontrollida terviseameti tegevuslubade registrist arsti ja kliiniku litsentsi. „Eestis on ka kliinikuid, kus pole oma ala spetsialisti, kuid kes siiski oma teenuseid reklaamivad või neid vahendavad,“ hoiatab ta.

Internetis on kliinikute kodulehtedel suur hulk informatsiooni võimalike operatsioonide ja protseduuride kohta, sellega peaks kindlasti enne operatsiooni tutvuma. On ka patsientide tagasisidel põhinevaid portaale, mis annavad üsna hea ülevaate arstidest ja spetsialistidest.

Doktor Malva leiab aga, et kõige parem reklaam arstile ja kliinikule on rõõmus patsient – õnnestunud operatsioonist räägitakse ka tuttavatele ja niimoodi levib suust suhu reklaam. „Olen kuulnud patsiente hiljem mõtisklemas, et miks nad küll varem operatsioonile ei tulnud,“ muigab Malva.

Parima tulemuse saavutamiseks on tähtis olla kirurgiga üdini aus ja teda informeerida kõigist kasutatavatest ravimitest, toidulisanditest ja terviseprobleemidest. „Juba tehtud operatsiooni on hiljem korrigeerida ja ümber teha väga raske,“ ütleb Malva.

Artikkel ilmus 5. mai Õhtulehes

Comments


bottom of page