Ilukirurg Dr Mare Malva
Neid, kes ilukirurgia peale nina kirtsutavad, on palju. “Tegelikult pole ju selleks põhjust. Kui ülalaud on nii ära vajunud, et need takistavad juba nägemist või pärast suurt kaalukaotust on kõhul palju üleliigset nahka, siis miks kannatada?” on plastikakirurg dr Mare Malva konkreetne.
Viisteist aastat kogemust ja umbes kolmsada operatsiooni aastas. Mare Malva on esimene Eesti plastikakirurg, kes on saanud plastikakirurgi kutse Tartu Ülikoolist ja läbinud plastikakirurgia residentuuri Soomes Helsingi Ülikoolis. Lisaks enda loodud MM Kliinikule Tallinnas on dr Malva töötanud aastaid ka Soomes. “Alates jaanuarist olen aga rohkem Eestis.” räägib ta.
Soomes töötas Dr Malva Hyvinkää haiglas. “Kuna tegemist on riigihaiglaga, siis opereerisin seal peamiselt rinna- ja nahavähki, koledaid haavu jne. Enda kliinikus tegelen eelkõige esteetilise plastikakirurgia ehk rahvakeeles ilukirurgiaga.” Enim soovitakse Malva sõnul kohendada silmalaugusid, kõhtu ja rindu. “Kõige populaarsem on muidugi rindade suurendamine, muret tuntakse ka asümteeriliste või hoopiski liiga suurte rindade pärast.”
Dr Malva nendib, et kõige mõistlikum oleks rinnasuurendusoperatioon teha pärast laste imetamist, sest suure tõenäosusega on vaja pärast seda suuremat proteesi või rindu tõsta. “Kui noor ja ilusa A-korviga patsient soovib oma rindu suurendada, siis ma palun tal ikka hoolega järele mõelda. Samas, kui tahtmine on minu soovitustest hoolimata suur, pole mul põhjust öelda, et ei, ma ei opereeri sind.”
Naisi, kelle rind on pärast laste saamist välja veninud ehk soov on oma “vana” keha tagasi saada, mõistab Mare Malva aga täielikult. “Mõnele pole ka geneetiliselt üldse rinda antud. Miks mitte ilukirurgiat appi võtta, kui pärast seda on inimese enesetunne palju parem?”
Dr Malva sõnul võib rinnaoperatsiooni tulemus näha välja nii loomulik, et noa all käimisest pole võimalik arugi saada.“Alati leidub aga ka neid, kes tahavad operatsioonide või täitesüstidega liiale minna,” nendib ta. “Mul oli hiljuti üks patsient, kes oli lasknud endale Venemaal anatoomilised rinnaproteesid panna. Ta ei olnud tulemusega aga üldse rahul – arst ei olnud talle selgitanud, et nendega jääb madal dekoltee ehk rind on pigem all. Tegime talle kliinikus uue rinnaoperatsiooni – paigaldasime ümarad ja tunduvalt suuremad implantaadid. Pärast operatsiooni ei olnud too patsient aga jälle rahul – rinnad olevat ikka liiga väikesed! Tegelikult oli juba nende implantaatidega tema keha proportsioonist väljas ja rinnad väga suured. Aga ilu on ikka vaataja silmades!” ütleb Mare Malva.
Malva nendib, et nii mõnegi patsiendi ettekujutus lõpptulemusest pole kuigi realistlik. “Vahel tullakse näiteks mõne sõbranna- või kuulsuse pildiga lootuses, et ma teen talle täpselt samasugused rinnad, näo vms. Patsient ei saa aga aru, et ühesuguseid inimesi pole olemas – ise on näiteks lühike ja kleenuke, pildil olev sõbranna, aga pikk ja kogukam. Alati on pehmete kudede- ja luuline erinevus, lisaks mõjutab vanus jne. Rinnaproteesi operatsiooni ajal pannakse proteesid kas rinnanäärme või rinnalihase alla ja kui patsiendil endal kudet pole, et hiigelsuurt proteesi katta, siis ma ei saa seda teha. Aga sellest ei saada alati aru.”
Dr Malva arvates ongi tema töö üheks võib-olla kõige raskemaks osaks patsiendiga kompromissideni jõudmine. “Ma ei saa endale lubada, et patsient pole lõpptulemusega rahul.”sedastab ta. “Aga samas ei saa ma teha ka midagi võimatut või lihtsalt jubedat. Ja lõpuks on patsient õnnetu või inimesed vaatavad tänavapildis, et mis jubedusi sellele on ilukirurgi juures tehtud. Sealt see mainekahju tihti tulebki.”
Mehed ei julge ilukirurgi juurde minna
Üle üheksakümne protsendi patsientidest moodustavad dr Malva sõnul naised. “Mehed on arglikumad. Nad pöörduvad plastikakirurgi juurde alles viimases hädas – näiteks rippuvate silmalaugude pärast, mis väsitavad silmi või tekitavad juba peavalusid – või siis kui hakatakse pensionile minema ning mõeldakse, et nüüd tahaks Tenerifel hea välja näha ja laineid lüüa.”
Dr Malva arvates võiksid mehed valehäbist, et plastikakirurgia on naiste asi, üle saada. Ka võiksid mehed rohkem probleemide ennetamistega tegeleda. “Ostke kvaliteetseid kreeme, minge varem kosmeetiku juurde, tehke trenni. Erinevalt naistest, mehed sellele nii väga ei mõtle.”
Mehed pöörduvad dr Malva sõnul plastikakirurgi juurde tavaliselt probleemidega nagu paks, rippuv nahk kõhul pärast maovähendusoperatsiooni või suurt kaalukaotust, vajunud silmalaud, günekomastia ehk “rindade” suurenemine ja liiga väljaulatuvad kõrvad. Harvem soovitakse täitesüste või näooperatsiooni, mis on naiste seas populaarsed.
“Mul oli hiljuti üks noormehest patsient, kellel olid peast väga eemale hoidvad kõrvad. Ema oli talle alati öelnud, et mis sa muretsed, nagunii jääd siia samasse maale elama ja töötama – kes neid sinu kõrvu vaatab. Noormees aga väga põdes oma välimust. Hakkas Soomes tööl käima, tuli lasi minu juures oma kõrvad korda teha ja oli oma uute kõrvadega lõpuks väga rahul. Minu jaoks on see pigem väike lõikus, aga samas muudab väga inimese välimust ning peamine – enesetunnet ja enesehinnangut.”
Comments