Elustiili ajakirjas “Pulss” ilmus 2011 aasta lõpus artikkel dr Mare Malvast ja tema tööst.
Plastikakirurg dr Mare Malva (39) näeb oma igapäevatöös, kui palju muudab lihtsamgi lõikus inimese õnnelikumaks. Samas ei tohi unustada, et tegemist pole pelgalt ilutegemisega, vaid ikkagi operatsioonidega, millega kaasnevad mitmesugused riskid.
„Mulle meeldib mu töö väga!“ teatab dr Mare Malva täie veendumusega. Ta on esimene Eesti plastikakirurg, kes on läbinud plastikakirurgia residentuuri ja saanud plastikakirurgi kutse Tartu Ülikoolist. Alates 2003 aastast on ta õppinud ja töötanud Soomes HUS (Helsingi Uudenmaa Haiglapiirkond) Helsingi Ülikooli õppebaasis Töölö haiglas. Hetkel töötab dr Malva HUS Hyvinkää haigla plastikakirurgia osakonnas.
2009. aasta aprillis asutas seni Soomes töötanud Mare Malva Tallinnas plastika- ja esteetilise kirurgia operatsioonidele spetsialiseerunud MM Kliiniku. „Sel hetkel tundsin, et mul on teadmised, oskused ja kogemused. Kirurgias on nii, et mida rohkem tegeled patsientide ravimise ja opereerimisega, seda pädevam oled. Igapäevatöö Soomes tähendab erinevaid keerulisi operatsioone, milledest kõiki Eestis veel ei tehta või viiakse läbi ainult osaliselt.“
Töö tellija materjalist millimeetrise täpsusega
Meedia on toonud plastikakirurgia inimeste argipäeva, kuid vahel loonud ka liiga lihtsa kujutluse keerulisest operatsiooni- ja raviprotsessist. Tegemist on ülipeene tööga, inimese ja tema elunditega, kus oodatud tulemus sõltubmõnest millimeetrist.
Oma filosoofiast rääkides toonitab Mare Malva, et tähtis on ilu ja tervise tasakaal. „Kui inimene saab lõikuste kaudu parema enesetunde, psüühilise ja füüsilise tervise, on väga hästi. Väga paljud leiavad peale operatsiooni oma elus tasakaalu.“ ütleb ta. Erinevalt ameeriklasest hindab eurooplane ilulõikustes eelkõige loomulikkust.
Millal otsustada ilulõikuse kasuks?
Dr Malva julgustab konsultatsioonile pöörduma kõikvõimalike välimust puudutavate muredega. „Kui ma ise aidata ei saa, suunan patsiendi vastava spetsialisti juurde.”
MM Kliiniku sagedasemate protseduuridena nimetab plastikakirurg rindade suurendamist, ja vähendamist ning erineva suurusega rindade korrigeerimist, üla- ja alalaugude lõikusi, kõrvade korrigeerimist, kõhuplastikat ja rasvaimu. Kõige tugevamat „enne ja pärast“ efekti võib tajuda rindade suurendamisel ja vähendamisel. „Ühe lõikusega on võimalik muuta inimese psüühikat ja kogu tema järgnev elu hoopis teistsuguseks. Naise enesekindlus tõuseb pärast lõikust kindlasti!“
Väga levinud on ka üla- ja alalaugude lõikused. „Mõnel inimesel on juba geneetiliselt nii määratud, et ülalau nahk vajub vaatevälja ette juba enne 40- nendat eluaastat, teistel alles 50-60 aastaselt. Pärast lõikust ei ole patsiendil enam rasket tunnet silmades, ta näeb paremini ja seega on elukvaliteet tunduvalt tõusnud.“
Malva räägib, et pärast silmalaugude lõikusi ja rinnaproteeside panekut leiavad paljud patsiendid, et oleksid võinud operatsioonile tulla palju varem. „Näiteks siis kui inimene on noor ja tal on geneetiliselt väga väikesed rinnad või pärast mitme lapse imetamist kui rinnad on oma endise välimuse kaotanud. See ei ole naisele kardinaalne muutus – oled ju edasi sina ise, aga tunned end peale operatsiooni hoopis paremini.“ Plastikakirurgia maailmas on praegu tekkinud uus grupp patsiente – mao vähendusoperatsioonil käinud ülekaalulised patsiendid, kellelt plastikakirurgid eemaldavad kõhult, kätelt ja jalgadelt üleliigset nahka.
Kuigi MM Kliiniku patsientidest moodustavad enamuse 25. – 60. aastased naised, tulevad vastuvõtule ka meesterahvad. „Pisut ülekaalulistel noortel meestel kipuvad nende sotsiaalset elu häirima suurenenud rinnad ehk günekomastia. Sel puhul aitab meest rinna vähendamise operatsioon. Lisaks meenutan, et ka meestel on rinnanäärmekude ja haiglatöös puutun igal aastal kokku meespatsientidega, kellel esineb rinnavähk.“
Mida teha sünnimärkidega?
Dr Mare Malva lükkab ümber levinud arusaama, et sünnimärke ei tohiks puutuda või lõigata. „Kiiresti kasvavate ja värvi muutvate sünnimärkide puhul tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole, “ Nii protseduur kui ka paranemine lähevad kiiresti, pole vaja enam aastate viisi sünnimärke jälgida.“ Samuti soovitab ta eemaldada näopiirkonnas olevad suured häirivad sünnimärgid: „Neid on väga lihtne eemaldada ning alles jääb vaid väike arm. Sõltuvalt kliinikust maksab sünnimärgi eemaldamine 80 -150 eurot, eemaldatud koe patoloogiline uuring umbes 25 eurot.“
Keerulisemate lõikuste hinnad küündivad aga tuhandetesse eurodesse. Kuid dr Mare Malva möönab, et plastikakirurgiliste lõikuste maksumus on Eestis muu maailmaga võrreldes odav.
Süst või mõttemuutus?
Dr Malva nendib, et paljudel inimestel on oma kehast ja välimusest väär ettekujutus. „Võib-olla on nad kunagi olnud ülekaalulised ja neilon ikka veel mulje, et on suured. Samuti ei taha inimesed vananeda, kuid vanematel inimestel, eriti just meestel muutuvad näojooned tihti järjest huvitavamaks ning lõikustega võib kõik omapärane kaduda. Kui oled tore ja isikupärane inimene, ei pane keegi su kortsukesi tähele,“ meenutab kirurg. „Inimesel on valida, kas sellest murest psühholoogiliselt üle saada või teha väike Botoxi süst.“
Muide, dr Mare Malval on olnud mitmeid patsiente, kes on tänu Botoxile saanud lahti pingepeavalust. „Mõni inimene ei pane ise tähelegi, et otsmik on päev otsa kortsus ja õhtuks on tulemuseks pea- ja kaelavalud. Botoxi ehk botuliinitoksiini mõju põhineb lihase ja närvi omavahelise ühenduse katkemisel.“ Samuti teostatakse MM Kliinikus Restylane ja Prelane täitesüste probleemsetesse näo piirkondadesse. Lahuste komponendid ja toimeained on erinevad, kuid koos doktoriga on lihtne leida endale kõige sobivam ning vajalikum.
Ilukirurg räägib oma kogemusest, et paljud konsultatsioonile pöördujad on kodutöö viimseni ära teinud, mõned, aga tulevad sooviga saada samasuguseid rinnad nagu sõbrannal. „Siis tuleb meenutada, et töö on tellija materjalist ehk inimeste koed on väga erinevad ning samasugust tulemust ei pruugi saavutada.“
Seejärel räägitakse konsultatsioonil läbi kõik lõikusega kaasnevad riskid. „Minu eesmärk ei ole hirmutada, vaid kõik ausalt ära rääkida“ selgitab kirurg. „Operatsioonijärgse infektsiooni tekkimine haava piirkonnas võib olla juhus, mis ei sõltu arstist ega patsiendist. Õnneks juhtub seda väga harva.“
Juhul kui patsient tuleb arsti juurde ebareaalse soovi ja ootusega, on kirurgil alati õigus keelduda. Ta toob näite konsultatsioonile tulnud üle 70 aastasest prouast, kes teadis täpselt, et soovib näo ringlõikust, üla- ja alalaugude plastikat ning mitmeid teisi protseduure. „Vanaproua oli idee saanud naisteajakirjast ja kõik tundus talle väga lihtne. Patsiendi üldseisundist rääkides selgus, et tal on kõrge vererõhk, diabeet ja reuma, mille ravimid muudavad naha õhukeseks ning halvasti käsiteldavaks. Otsustasime, et teeme vaid ülalaugude plastika, kuna rippuvad silmalaud tõepoolest segasid tema silmi. Proua oli lõpuks väga rahul.“
Lõunapausil lõikusele?
Ilulõikuste puhul võib vahel jääda mulje, et lipsad lõunatunnil kliinikusse ja pärast lõikust otse tööle tagasi. Jällegi tuleb meenutada, et plastikakirurgiaga kaasnevad kõik tavakirurgiaga seotud riskid. Kui päevakirurgiliste operatsioonide puhul (nt. sünnimärgi eemaldamine) läheb patsient samal päeval koju, siis suuremate operatsioonide korral jääb patsient ööseks haiglasse.
Lõikusest taastumine võtab 2-3 nädalat kuni kuus kuud. Lõpliku tulemuse saavutamiseks võib minna aega kuni aasta. Dr Malva rõhutab, et arsti raviskeemi juhiseid tuleb jälgida VÄGA TÄPSELT. „See on pool võitu või isegi rohkem. Oleks ideaalne, kui pärast lõikust võtaks patsient endale vähemalt kahenädalase puhkuse pingelisest igapäevatööst, ja peale operatsioonihaava esmast paranemist oleks hea leida kerget füüsilist koormust. Keha, liigutamine ning aktiivne vereringe on olulised faktorid operatsiooonihaavade paranemisel. Dr Mare Malva lisab, et peale lõikust tuleb vältida päikese kätte, sauna ja jõusaali minekut ning pärast rinnaoperatsiooni tuleb kindlasti kanda rinnahoidjat.
Comments